Blogi

Kui Sa plaanid hakata tegema CV-d, siis selleks on kindlasti väga palju erinevaid võimalusi. Mõned spikerdavad tööportaalides olevate CV-de pealt, mõned küsivad sõbra abi, mõned arvavad, et seda pole üldse vaja.

Minul on olnud juhuseid, kus kandidaat soovib kandideerida ametile, kuid CV-d tal ei olnud ning ei plaaninudki teha. Inimene sai päris pahaseks kui soovisin CV-d – ta ütles, et ega CV ei tee tööd, ma näitan teile parem mida ma oskan. 

Päris nii see siiski ei ole, sest CV on Sinu müügiartikkel. Mõnel positsioonil on sadu kandideerimisi ning kõiki kandideerijaid ei saa panna proovitööle, lihtsalt ei jätku ressurssi. CV-d nimetatakse ka eluloo kirjelduseks, mis tähendabki seda, et inimene kirjeldab läbi aja enda kogemusi ja oskuseid. CV on tähtis, et tööandjad saaksid leida täpselt otsitavale profiilile sobiva töötaja. Siin on mõned näpunäited:

Isikuandmed

CV-s kasutada kindlasti enda täisnime (vältida hüüdnimesi), Märgi oma nimi rasvase kirjatüübiga (BOLD). 

E-maili aadressil võiks vältida “minaise” “nunnuke123”, “kiisumiisu2, “mõmmike”, “lilleke” ja muid sarnaseid sõnu. Kõige profesionaalsemad e-maili aadressid on seotud kas Sinu nimega (eesnimi.perenimi@…) või siis Sinu valdkonnaga (remont@…..).

Telefoninumbreid rühmitatakse Rahvusvahelise Sideliidu soovituse järgi tagantpoolt alates nelja kaupa: 5123 4567, 612 3456

Pilt

Kui Sa lisad enda CV-le pildi, siis kindlasti jälgi, et see oleks viisakas, selge ja otsevaates. Üldjuhul ei panda pilti tervest pikkusest, vaid pigem kas ainult profiilist (nägu) või rindkere/nägu. Soovitatav on lisada pilt, kus olete rõõmus. Tusast kandidaati ei soovi keegi oma meeskonda kutsuda.

Töökogemus

Tavaliselt kirjeldatakse CV-s ülesse kõik enda töökohad, mis ei ole tegelikult üldse vajalik. Hea tava järgi lisatakse oma CV-sse just viimased 3 töökohta, või kui lisada rohkem töökogemusi, siis need peaksid toetama praegust kandideerimist. Kui Sul on 1 ja väga pikk töökogemus, siis kirjuta kindlasti lahti milliseid oskusi ja teadmisi Sa selle aja jooksul omandasid.

NB! Kui sul ei olegi veel töökogemust, siis võib kirjutada kooli kõrvalt tehtud tööampsud, malevad, vabatahtlikuna töötamised jne.  

Haridus

CV-sse võib lisada oma viimase lõpetatud kooli (N. Keskharidus, kooli nimi ja aastad).

Tavaliselt põhiharidust ei märgita, siis kui oled lõpetanud keskkooli ja keskkooli ei märgita siis kui oled lõpetanud ülikooli (ülikoolist ülespoole, näiteks ümberõpe teisel alal, magistrikraad või doktorikraad, märgitakse alati. 

Kui sa omandad alles haridust, pane kirja oma omandatava kraadi nimi ja eeldatav lõpetamise aeg – pole oluline, et sa pole lõpetanud.

Koolitused

Täiendkoolitustest pane kirja üksnes asjakohased kursused ning märgi kindlasti

kursuse toimumise aeg, kestus või kogumaht, kursuse nimetus ja läbiviija/koolitusasutus.

Keeleoskus

Keeleoskus tuleks panna kirja koos tasemega ning võiks olla eraldatud suhtlus, kirjalik ja lugemine. A1 – algtase, A2 – madal kesktase, B1 – kesktase, B2 – kõrgem kesktase, C1 – kõrgtase, C2 – emakeel.

Arvutioskus

Arvutioskuses märgitakse ära programmid ja tarkvara millega töötada oskate, olenevalt kandideeritavast positsioonist võivad oskused olla eeliseks. Kui erinevaid programme ei oska kasutada kuid arvutit siiski mingil määral valdate, siis saab märkida “tavakasutaja”.

Juhiload

Juhiload on oluline märkida ka siis, kui töökoht, kuhu Te kandideerite, seda otseselt ei nõua. Juhilubade olemasolu CV-s võib anda kandideerimisel varjatud eelise (mõned SOS töösõidud vms). Samuti kui töökoht on kodust kaugel, siis juhilubade ja isikliku auto kasutamine võib olla tööandja silmis eeliseks.

Soovitajad

Soovitajad oleks hea märkida kas siis viimasest töökohast või eelviimasest. Inimesed ja töö muutuvad ajas ning seetõttu võiks vältida soovitajaid oma esimesest töökohast aastaid tagasi.

Tähele tuleks panna seda, et kui te märgite CV-sse soovitajad, siis Te annate loa tööandjal neile helistada. Tööandja ei tohi helistada eelmisele tööandjale, kui teda ei ole märgitud soovitajaks koos kontaktnumbriga/e-mailiga.

Kokkuvõtvalt

Mina soovitan vältida CV-s kirjeldamaks enda nõrkasid külgi, see pole üldse oluline, tähtis on kirjeldada enda tugevused. Samuti pole vajalik kõikide hobide üles märkimised va juhul, kui see võib segada mingil määral tööd ja soovid tööandjat kandideerimisel teavitada (võistlused jne). 

Kui Sa kuulud organisatsioonidesse, siis need võiksid olla lühidalt kirjeldatud.

CV tuleks kirjutada ühtlase fondiga (kirja suurus), pealkirjad pisut suurema fondiga ja rasvaselt (bold), reavahed ühtlased. Tee oma CV võimalikult kompaktne, ideaalne on 1 lehekülg, kuid rohkema info puhul ka 2. Üle 2 lehekülje ei jaksa tööandja lugeda, sest siis on oht, et CV-s on palju vanat infot, mis ei ole täna enam aktuaalne. 

Väga palju olen täheldanud, et töökogemusi loetletakse CV-s vanimast uusimaks, minu jaoks ja paljude teiste tööandjate jaoks on seda ebamugav lugeda. Hea tava järgi tuleks töökogemust loetleda siiski uusimast (tähtsamast).

Olenevalt positsioonist kuhu Te kandideerite, soovitan iga kord vaadata üle otsitava ametikoha profiili ja CV vastavuse sellele. Seega alati hoidke arvutis enda CV Wordi formaadis, et saaksite seda vajadusel kohendada. CV saatmisel tuleks see panna kas .pdf-i või mõnda muusse formaati, et kõik saaksid faili avada, ning et seda ei saaks võõras inimene omalt poolt muuta (midagi lisada või kogemata eemaldada).

1 korralik CV ei jookse kellelgi mööda külge alla! 🙂

NB! Kui otsid uut tööd, võta ühendust meie konsultandiga!

Mõnusat kandideerimist ja tulevast sügist!

Janette-Tiina Kitt, HR Agency värbamiskonsultant

Iga töövestlus on unikaalne, kus lähtutakse töökohast endast, kuid vestlusel annad Sa ettevõttele endast esmase arusaama just sellest, kas Sina võiksid sobida sellele töökohale. HR Agency värbamiskonsultant Janette-Tiina Kitt jagab enda kaheksat mõtet, kuidas ettevõttele töövestlusel paremini silma jääda.

Riieta ennast mugavalt, ent viisakalt.

Esimese hinnangu Sinu kohta saab vestluse läbiviija siis, kui Sa uksest sisse astud. Inimese aju jälgib esmalt inimese välimust. Väldi vestlusele tulles kindlasti dresse, liialt avaraid riided, lühikesi keite/seelikuid aga ära ka pinguta üle riiete valikuga. 

Tutvu enne vestlust töökohaga, kuhu Sa kandideerid.

Tüüpilisel töövestlusel küsitakse Sinult, miks Sa kandideerisid just sellele ametile, või miks just Sina peaksid selle töökoha saama. Selleks, et Sa ei jääks vestlusel vastamisega hätta, uuri eelnevalt millisele ametile Sa kandideerisid. Loe läbi põhjalikult töökuulutus ning valmista ette kodus küsimused, mis Sind selle töö kohta huvitavad.

Tule vestlusele 5-10 minutit varem kohale.

Hilinemine töövestlusele on väga tugev punane hüüumärk ettevõttele. Selleks, et Sa ei satuks piinlikku olukorda, tutvu kodus eelnevalt teekonnaga. Tee endale selgeks kaua Sa sõidad vestluse toimumiskohta, millised bussid sinna sõidavad, ning mis peatuses Sa väljuma pead. Arvuta teekonna pikkust 5-10 minutilise varuga, et Sa ei hilineks ka siis, kui teel on liiklusummik. Kui siiski hilined, anna ettevõttele sellest esimesel võimalusel teada ning anna eeldatav hinnang, kui palju Sa kokkulepitud ajast hilined.

Vestlusele tulles tervita kõiki inimesi.

Kohale jõudes tutvusta kes Sa oled ning mis põhjusel Sa just nende ettevõttes oled. Ära unusta ka tervitada inimesi, kellega enne või pärast vestlust kohtud.

Enne vestluse algust lülita hääletuks oma telefon.

Töövestlusel jagab ettevõtte Sinuga palju informatsiooni, mis Sinu soovitud ametiga seostub. Selleks, et ükski infokild kaduma ei läheks, lülita vestlusel välja kõik segavad faktorid, näiteks telefon ja nutikell.

Tee vestlusel märkmeid.

Vestlusele soovitan kaasa võtta märkmiku või paberilehe, kuhu saad üles kirjutada kogu vajaliku info, nagu näiteks tööajad, palgasüsteem, boonused või täpsema töökoha asukoha. Nii on Sul hiljem võimalus kontrollida üle info või võrrelda konkreetset tööpakkumist teiste töökohatega. 

Jälgi oma kehakeelt ja sõnakasutust.

Ära unusta, et tegemist on ikkagi töövestlusega, kus ettevõtte jälgib Sinu käitumist. Kontrolli oma sõnakasutust, et Sa ei kasutaks ebasobivaid slänge või muid võõrkeelseid sõnu. Ka kehakeel reedab palju Sinu kohta. Sellega seoses väldi ebasobiliku istumisviisi, hoia selg sirgu ja ära mängi oma juustega – nii näitad ettevõttele oma enesekontrolli ja ka ühtlasi austust vestluskaaslase vastu.

Ole avatud ja Sina ise.

Jää vestluse ajal iseendaks ning väljenda oma soove ettevõttele selgelt. Ole aus oma                eripärade või ettekujutuste osas, kui Sul on töökoha osas erisoove (tervislikud, eraelulised, kindlad tööajad) siis jaga neid ettevõttele kohe ja ausalt. Tutvusta ettevõttele ka ennast kui inimesena, mitte kui ainult töötajana – räägi oma hobidest ja vaba aja tegevustest, nii saab ettevõte parema ettekujutise, milline inimene Sa oled. Pea meeles, tööle võetakse see inimene, kellena Sa ennast vestlusel esitled. 

Just need 8 soovitust aitavad Sul tööintervjuul jätta endast hea esmamulje. Enne järgmist töövestlust loe see artikkel veel korra läbi ning mine julgelt ja enesekindlalt endast head muljet jätma.

HR Agency Personalijuht Tatjana Pihlakas annab 10 soovitust, kuidas uuel tööl alustamine oleks positiivne kogemus nii Sinule, kui ka tööandjale. Loe soovitusi ning mõtle, kas oled ise uut tööd alustades käitunud samamoodi?

1. Mine esimesel päeval veidi varem tööle

Jõua esimesel tööpäeval 10-15 minuti varem kohale. See jätab sinust tööandjale hea esmamulje ning hommikused ootamatused ei varasta väärtuslikku tööaega.

2. Tutvu põhjalikult oma dokumentidega

Loe korralikult läbi tööleping, tööohutuse juhendid ja ametijuhendid. See on oluline, sest pärast ei tule sulle üllatusena ettevõtte üldine korraldus või sinu tööülesanded. Kindlasti jälgi ka, et lepingus oleks igal leheküljel allkiri.

3. Küsi esimesel päeval kohe kellegi kontaktandmeid.

Võta koheselt juhi kontaktnumber, kellele sa vajadusel saad helistada. Juhul kui sa jääd haigeks või hilined tööle, siis saad sa koheselt sellest teavitada.

4. Välju kodust 5-10 minutit varem, kui sa planeerisid.

Arvesta sellega, et teel võivad olla ehitustööd, ummikud või muud takistused. Astu kodust natukene varem välja, et jõuda ikka õigel ajal tööle.

5. Kui esimesed päevad tunduvad liiga rasked, ära kiirusta tööst loobuma

Esialgu ära tee ennatlikke järeldusi uue töökoha ja kollektiivi kohta ja ära hakka kohe uut töökohta otsima, isegi siis, kui midagi ei meeldi. Nagu näitab praktika, uue tööga harjumiseks kulub kuni 2-3 nädalat. Harjud nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

6. Kui tekivad küsimused, ära häbene vaid küsi julgelt

See näitab, et sul on töö vastu huvi, tahad õppida ja töö kvaliteet on sinu jaoks oluline.

7. Sea endale eesmärgid

Pane ise või koos ülemusega endale eesmärgid, mille täitmisel saad endale öelda, et oled oma tööga hästi hakkama saanud. See motiveerib tegutsema ning annab tööl selged sihid.

8. Ole seltskondlik

Suhtle töökaaslastega, sest see lihtsustab sisseelamise perioodi. Nii leiad uued sõbrad ja hakkad kiiremini nautima oma uut töökohta.

9. Ole positiivne

Alati suhtle nii kolleegidega kui ka juhiga viisakalt. Ära unusta elementaarset viisakust isegi siis, kui tunned et lähed närvi. Sinu positiivne suhtumine inimestesse ja huvi nende vastu aitavad sul kiiresti võita uute kolleegide poolehoidu ilma, et peaksite selleks palju vaeva nägema.

10. Võta lisatööülesandeid alati nagu kogemust!

Ära mõtle “miks mina!?” vaid mõtle parem, kuidas saad selle ära teha.