Kasulik

Eesti keskmine töötasu VS keskmine naljanumber?

Vägagi tihti kuuleb meie töös sõna “Eesti keskmine töötasu”, aga selle telgitagused jäävad arusaamatuks paljudele.
 Eesti keskmine töötasu 2018. aastal oli 1310 eurot, kuid 2019 I kvartal juba 1341 eurot ning märtsis 1396 eurot. Märgime ära, et tegemist on bruto kuutasuga.
Kas see tähendab, et keskmine eestlane teenib igakuu 1396 eurot kuus? Kahjuks mitte sinna poolegi. Olenetama suurtest palgatõusudest ja hüppelisest turuseisust ei saa enamus inimesi selle kuutasule ligilähedastki palka.

HR Agency finantsjuht seletab lahti kõigile lihtsa näitena, kust tuleb meie keskmine töötasu.

Mõiste “keskmine töötasu” on ametkondade poolt väljamõeldis. Antud mõistet on võimalik tõlgendada väga erinevalt ja kogu loo teeb kurvemaks Eesti meedia, kes kasutab väärtähendusega mõisteid laialdaselt ja seeläbi mõjutab reaalset pilti päriselust.
Seletan rõõmuga lahti meie “Eesti keskmise töötasu” lihtsa näitena: Juku teenib 3000 eurot kuus, Juhan 1200 eurot kuus ja Peedu 600 eurot kuus. Kui nende “keskmine” võtta, siis on see 1600 eurot kuus. 
Tegemist on aritmeetilise keskmisega, seega kõigepealt liidetakse summad 3000+1200+600=4800 ning seejärel jagatakse töötajate arvuga ehk 4800/3=1600 eurot.
Vastavalt eeltoodud arvutusele ei muutu Peedu jaoks suurt midagi. Tõenäosus, et Peedul oleks oodata 1000 euro suurust palgatõusu, sest turg seda ju kajastab, ei ole reaalne.
 Sellise loogika alusel jagatakse meedias ja ametkondades infot inimeste sissetuleku kohta ja see omakorda loob illusiooni, mis tegelikult ei peegelda reaalsust karvavõrdki.

 

 

Mis aga mõjutab seda?

– 
 Töötegemise sektorid
Palgakasvu puhul on tavaliselt välja toodud sektorid, kus palgatase on kõige enam kasvanud. Eestis on selleks sektoriks ehk tegevusalaks töötlev tööstus, kus töötab ligikaudu neljandik palgatöötajatest.

– Sooline erinevus
Palkades kõige suurem erinevus on olnud oskus- ja käsitöölistel, kus meeste tunnipalk on 32% madalam naistest. Siin kohal rõhutan, et tegemist on kõige suurema tegevusala erinevusega protsendis.

– Bruto, neto ja teised
Keskmist mõjutab tasu liik, kas tegemist on brutotasuga, netotasuga või hoopis reaalpalga ja miinimumpalgaga ehk alamtasuga.

– Preemiad ja muud lisad
Alates 2002. aastast ei liigitu ebaregulaarsed tasud keskmise kuupalga arvutusvalemisse.

– Tasu sisu
Kas tegemist on tunnitöö või tükitööga. Tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest on väga erinevad.

Kui Eesti keskmine töötasu ei kajastu enamus inimeste palganumbris, siis kes lõikab enim kasu sellisest statistikast?
Keskmise palga statistika valemist saab kõige enam kasu Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed ja paljud teised, kelle tasu on seotud eelkõige Eesti Vabariigiga.