Kas oled kuulnud kunagi läbipõlemise vastandist Boreout-ist? Eesti keeles sellele head vastet ei leidu kuid seda võib kirjeldada kui lihtsalt töötaja leegi kustumist.
Mis on boreout?
Enne, kui räägime boreout’ist, on oluline aru saada, miks see on läbipõlemise vastand. Läbipõlemine juhtub pideva tööstressi tagajärjel, kui inimene on emotsionaalselt või füüsiliselt konstantselt kurnatud. See toob endaga kriitilisuse, huvi kaotuse töö vastu, kergesti ärritumise, energia ja keskendumise kaotuse. Neid nii öelda sümptomeid on palju, mis võivad lõppkokkuvõttes viia inimese tõsisemate terviseprobleemide poole. Läbipõlemine on tihtipeale põhjustatud sellest, et töökoha nõudmised või ootused on liiga kõrged võrreldes töötaja oskuste ja eelistustega.
Boreout juhtub vastupidisel juhul, kus töökoha nõudmised on väga madalad kuid inimese enda oskused ja eelistused väga kõrged. See toob endaga kaasa inimese rammestumise, töötaja ei õpi uusi asju, ei pane end proovile ega tunne, et saavutaks midagi erilist. See on kombinatsioon igavustundest, kulumistundest ning väljakutsete puudumisest. Selle all kannatavate inimeste päevad venivad jube aeglaselt ning peas kummitab, kui mõttetu ja tähendusetu kõik tundub. Töökoht lihtsalt ei stimuleeri. Väga tihti lõpetab töötaja ka uute stimuleerivate tööülesannete otsimise või nö “väljamõtlemise”.
Eriti kiiresti kustuvad leegid kaugtöö tegijatel, kuna nende tööpäevad kipuvad rutiinseks muutuma. Kui töötajad ei õpi pidevalt toimuvatest koosolekutest midagi uut või teevad ühte ja sama tööd liiga palju kordi järjest või kui neil ei ole piisavalt otsustus- või vastutusvõimalust, on tulemuseks inimene, kes hakkab kaaluma uue töökoha leidmist puhtalt igavusest.
Kui töötaja ei mõtle töökoha vahetuse peale pärast oma leegi kustumist, võib ta muutuda ka lihtsalt vähem väärtuslikumaks meeskonnaliikmeks, kes teeb oma tööd kireta, hooleta ja aeglasemalt. Kustunud leegiga töötaja võib töökeskkonna muuta halvemaks ning mõjutada ka teiste töötajate motivatsiooni taset.
Boreout võib olla tervisele ohtlikum kui läbipõlemine.
Krooniline igavustunne tööl võib uuringute kohaselt viia depressioonini, ärevuseni, stressini, unetuseni ja ka halbade elukommeteni, mis tulevad töölt koju kaasa. Paljud ei tea, et tööl igavlemine võib olla nõnda sügavate tagajärgedega.
Boreout võib tekitada töötajatel kodus kättemaksva prokrastineerimise (ingl. k. revenge procrastination) ehk soovi järgmist (töö)päeva edasi lükata unetundide arvelt. Töötaja teeb kodus ükskõik mida, peaasi, et ei peaks magama minema ja tööle igavlema minema. Halva une tõttu on töötaja ka hooletum ning tööl kehvema tujuga.
Kuidas Boreout-ist välja tulla?
Selleks peaksid maha pidama ühe vestluse iseendaga ja oma tööandjaga. Alusta iseenda oskuste hindamisest ning tuleviku suuna planeerimisest – mis on see, mis paneb su silmad särama ja milliseid ülesandeid täites oled avastanud end FLOW-s?
FLOW on ideaalne tasakaal töökoha ootuste ja inimese oskuste vahel – inimene rakendab ennast töökoha täitmisel nõnda, et ta tunneb, et ta saab sellega hästi hakkama ning ta areneb. Tal puudub ärevus, igavustunne ja kulumistunne. Oled kindlasti mõnda ülesannet täites tähele pannud, et aeg justkui lendab – see ongi just see FLOW tunne.
Mida saad praegu teha boreout’i vältimiseks?
- Tööandja võib aidata tööülesanded kriitilise pilguga üle kontrollida ning leida nende täitmiseks sobivamad inimesed, andes sulle sinu potentsiaali toetavaid ülesandeid nende asemel.
- Kui võimalik, siis jaota igavad ülesanded päeva peale nõnda, et sa ei peaks neid järjest pikalt tegema. Pane osa sellest hommikusse ning osa õhtusse, kus loovam pool ajust on juba väsinud.
- Kui Sinu tööaeg on paindlik, siis kaalu ka töö keskel pikema pausi pidamist, kus saad tegeleda muude asjadega ning värske peaga hiljem jätkata.
- Paljudes töökohtades on võimalik kasutusele võtta ka tööülesannete roteerumine, mis aitab töötajaid mentaalselt ette valmistada nürideks ülesanneteks ning annab neile selge ajaraami, millal võib oodata teist laadi ülesandeid.
- Sea endale selged ning väljakutsuvad eesmärgid.
- Otsi võimalusi enda oskusi arendada.
- Tee kolleegidega rohkem koostööd, et igavad ülesanded huvitavamaks muuta.
Loovamad tööandjad võivad kaaluda ka job craftingut. Job Crafting tähendab võimalust töötajal iseenda töökorraldus ümber teha, et see sobiks paremini ta huvidega. Oluline on siinkohal, et töökoha fundamentaalne eesmärk saaks endiselt täidetud aga tööandja tagab lihtsalt töötajale vabaduse muuta protsess enda jaoks huvitavamaks.
Fred Moritz, HR Agency värbamisagentuuri turundusjuht
